Anne Veesaar

Vabakutselise leiba söön juba 20 aastat. See on minu valik. Viimasest töökohast lahkusin justkui vabatahtlikult, aga tegelikult soovitas tollane kultuuriminister seda teha. Ja mina allusin. See on ka ainus asi, mida oma ägedas elus kahetsen. Mõttetu teguviis. Nii kahetsemine kui ka allumine. Mõistsin, et inimesed kohtlevad sind just nii nagu sa lubad ennast kohelda. Hiljuti püüdsid mind manipuleerida kaubanduskeskuses tegutsevate pankade müügimehed. Nad on osavad oma töös, aga mulle ei sobinud nende poolt pakutud pensionisamba toimimised. Lihtsalt ei sobinud, sest olen oma valiku juba teinud ja sellega rahul. Millele manipulatsioon tugineb? Mis punktidele vajutatakse? Näidend „Leping“ pakub variante selle üle arutlemiseks. Miks me lubame ennast mõjutada ja kaotame sellega oma mina? Mis on kaotuse hind?

Igatahes pangamees lõpetas peale pikka veenmist minuga suhtlemise üsna karmilt ja teatas, et näitlejatel ju polegi raha, mida hoiustada või millest pensionisambaid kasvatada. Ka see on üks manipuleerimise viis: tõesta vastupidist! Mul ei ole tarvis kellelegi midagi tõestada, armastan väga oma tööd ja naudin igat proovipäeva ning ootan publikuga kohtumist.

Triinu sündis Tartu linnas, sai lavakas teatrihariduse, töötas Tallinna Linnateatris ja Ugalas, nüüdseks vabakutseline näitleja. Tema ümber on suur kärgpere. Kasvas koos vanema vennaga, kes oli tegelikult poolvend. Kui tüdruk sai täisealiseks, siis korraldas isa endale uue pere, kus oli juba väike tüdruk ees ja kuhu sündisid veel tüdruk ja poiss. Kõik tegelased selles loos on Triinule üks suur pere, kõigiga käiakse läbi ja kõik hoolivad kõigist.

Kui juhtuks nii, et õed ja vennad peaksid omavahel pärandust jagama, siis mingit tüli ei tekiks. Näitlejanna on õdedele - vendadele mõeldes selles absoluutselt veendunud.

Hobidest rääkides, siis Triinule meeldib tennist mängida. Tal on tänaseni kodus aukohal Viljandi tenniselaagrist osavõtjatele korraldatud turniiri teise koha karikas. Aga hullult meeldib näitlejannale keeli õppida. Ta on võimeline ise õppima, ilma, et keegi tagant torgiks. Küllap on Triinul hea keelevaist, sest itaalia keele iseseisev õppimine jõudis kohta, millest edasi oleks vaja olnud õpetajat, kellele sadu küsimusi esitada. Eraõpetaja abiga sai selgeks vene keel. Õppimise eesmärgiks oli vene kultuuriajalooga tutvumine originaalkeeles. Sahtlis ootab lavastamisjärge Triinu tõlgitud näidend. Tõlkimine olevat stressi maandav tegevus, pealegi pole vene keele oskus tühja läinud.

Miks näitlejanna tahab lavale minna? „Laval ei pea valetama“, on vastus.

Hetkedele emotsionaalse lähenemise korral mõtleb Triinu ema esitatud küsimusele: „Kas maailm hakkas teistpidi käima?!“ Kui asi polegi tegelikult hull, siis ei hakanud ju!

Kõrgust kardab Triinu, sellega ta hakkama ei saa. Päeva alustab mõttega: „Olla, et olemisvõimalus tekiks.“